ÕHTUMUUSIKA oreliga



5. juuli kell 20 Häädemeeste kirik
ÕHTUMUUSIKA oreliga.
Urmas Taniloo - orel
Pille Taniloo - positiivorel
Kavas Lucchinetti, Soler, Cherubini jt.

Viimased paarkümmend aastat huvitub Urmas Taniloo muusikast mitmele orelile ja orelile neljal käel. Koos abikaasa Pille Tanilooga on selles žanris ette kantud mitmeid harva esitatavaid teoseid. Teise orelina kasutatakse Häädemeeste kirikus toimuval kontserdil Eesti Kontserdi omanduses olevat positiivorelit (positiivoreliks nimetatakse väikest vileorelit, tavaliselt on see kapi- või kastikujuline).

KAVA:
Dietrich Buxtehude
Umbes 1637-1707

 Praeludium und Fuge F-duur BUXWV 157
Giovanni Bernardo Lucchinetti      
18. saj. II pool		 Concerto B-duur 2-le orelile
Spiritoso
Allegro
Antonio Soler
1729-1783		 Concierto de dos Organos Obligados /
Kontsert kahele sooloorelile a-moll
Andante
Allegro
Tempo di Minué
Luigi Cherubini
1760-1842		 Sonata per due Organi G-duur 2-le orelile
(üheosaline, valminud 1780)
Richard Rodgers
1902-1979		 Wedding Processional muusikalist The Sound of Music
(Pulmamarss muusikalist Helisev muusika)
Seade Ashley Miller (orelile), Urmas Taniloo (2-le orelile)


Mängimine kahel orelil (nii vaheldumisi kui ka üheaegselt) hakkas levima alates 15. sajandist sarnaselt mitme-koori muusikaga. 16. sajandil olevat Veneetsia Püha Markuse kirikus 2 organisti improviseerinud vaheldumisi kahel orelil. Ka 17. sajandi Itaalias ja Lõuna-Saksamaal ehitati suuremates kirikutes kahele kooripealsele eraldi orelid ja palgati kogudustesse tööle vähemalt kaks organisti. J. G. Walther kirjutab 1732. aastal, et kahe oreli samaaegne mäng kirikus suurte pühade ajal oli sel ajal tavaline asi. Aga 1772. aastal olevat Itaalias, Padua Püha Antoniuse kirikus, mänginud isegi 4 orelit korraga.
Mida rikkam linn, seda rohkem oreleid kirikutesse muretseti ja seda enam organiste tööle palgati.
Eestis on kaks orelit Tallinna Jaani kirikus, Jõhvi Mihkli kirikus ja Pärnu Eliisabeti kirikus. Valmimas on teine orel Tallinna Niguliste kiriku vasakule seinale.

        Urmas Taniloo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) 1977 prof. H. Lepnurme klassis, hiljem täiendas end H. Gebhardi, L. Krämeri, J. G. Urioli jt. meistrikursustel.
1978-1998 töötas U. Taniloo Vanemuise teatri organistina ja oreli hooldajana, olles Vanemuise oreliga seotud selle ehitamisest alates. Sellel perioodil valmistal igal aastal 1-2 soolokava, lisaks on olnud esinemisi kammeransamblites ja solistina Vanemuise teatri ning Rahvusooper Estonia orkestriga, samuti osalemisi Vanemuise teatri etendustes elava orelimuusikaga.
U. Taniloo on teinud koostööd paljude lauljatega nagu J. Pärg, M. Voites, T. Noor, N. Kurem, T. Jõks jt. ning paljude instrumentalistidega. Tänaseni kestab U. Taniloo kootöö mitmete kooridega. Rahvusmeeskoori organistina on U. Taniloo esinenud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, USAs ja Kanadas. Pidevat koostööd on toimunud Tartu Poistekoori ja Tartu Akadeemilise Meeskooriga.
Soolokontserte on olnud Eestis, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Tšehhimaal. U. Tanilool esinemisi on salvestanud Eesti Rahvusringhääling, ta on välja andnud 2 CDd: üks sooloorelimuusikast ja teine ansamblimuusikast (orel-fööt, orel- viiul, harf-viiul- orel).
1997. aastast tänaseni töötab U. Taniloo H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis oreliõpetajana ja helirežissöörina (täiendanud end helitehnika alal Soomes Tampere Konservatooriumis).
Organisti lemmikmuusikastiilideks on saksa- ja prantsuse barokkmuusika ning Viini klassika. Ansamblipillina on U. Taniloo kasutanud oreli kõrval ka klavessiini. Viimased paarkümmend aastat huvitub U. Taniloo muusikast mitmele orelile ja orelile neljal käel. Abiks on pianistist abikaasa Pille Taniloo, kes on omandanud orelimängu oskused U. Taniloo juhendamisel.
Juba õpiaegadest paelub U. Tanilood džässmuusika, palju rõõmu pakuvad esinemised koos saksofonist L. Saarsaluga.

        Pille Taniloo lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Ene Metsjärve klaveriklassis ja 1985. aastal Tallinna konservatooriumi dots. Virve Lippuse juhendamisel. 1996. aastal omandas muusikamagistri kraadi Eesti Muusikaakadeemias.
Alates 1985. aastast kuni käesoleva ajani töötab ta Tartu H. Elleri nim. Muusikakoolis klaveriõpetajana, paralleelselt ka EMTA Tartu filiaalis kontsertmeistrina.
Pille Taniloo on osalenud nii rahvusvahelistel kui ka vabariiklikel konkurssidel: 1975 Tšehhoslovakkias Usti nad Labeni noorte pianistide konkurss (diplom), 1984 Vabariikidevaheline konkurss Riias, 1988 XII vabariiklik interpreetide konkurss Tallinnas (diplom), 1990 Noorte interpreetide konkurss-festival Con Brio Tallinnas (laureaat).
P. Taniloo on esinenud solistina ERSO , Vanemuise kammerorkestri- ja Eller Sümfonieti ees, osalenud Vanemuise teatri lavastustes ja luuleõhtutel, töötanud Tartu Akadeemilise Meeskoori, Tartu Noortekoori jt. Tartu kooride klaverisaatjana. Ta on osalenud Vanemuise teatri lavastustes: Kuu-Pierrot (1991), Kevadised manuskriptid (1989) ja Händeli barokkooperi Xerxes ooperi ettevalmistamises repetiitorina (1997). Pille Taniloo on avaldanud ka Tartu muusikaelu puudutavaid artikleid ajalehes Sirp ja Postimees ning ajakirjas Muusika.
Pille Taniloo meelisvaldkonnaks on kujunenud kammermuusika. Tema ansamblipartneriteks on olnud flötist Lande Lampe-Kits, klarnetist Margus Vahemets, tšellist Reet Mets, lauljad Taisto Noor, Merle Jalakas, Karmen Puis jt . Ta on osalenud Eesti muusikat tutvustavatel kontsertidel Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Pille Taniloo on esinenud koos Elleri kooli keelpillitrioga ja mänginud Elleri kooli klaverikvintetis. Koos abikaasa, organist Urmas Tanilooga on esitanud harvakuuldavaid teoseid kahele orelile ja orelile 4-käel.
Pille Taniloo on salvestanud koos bass Taisto Noorega Eesti Raadiole E. Oja , M Saare. A. Kapi jt. eesti heliloojate soololaule.